Artikkel ilmus ajelehes Postimees 19. juulil 2008

Ameerika Ühendriikide konsulaat Revalis aastatel 1859-1870

Sadamalinn Reval 1890. aastatel. (Foto: Tallinna Fotomuuseum)

Ligi 150 aastat tagasi avas Ameerika Ühendriikide Välisministeerium Vene impeeriumi sadamalinnas Revalis, vahel mainitud ka Reveli nime all, oma täievolilise konsulaadi. Konsulaadi peamiseks ülesandeks sai Ühendriikide kaubanduse edendamine ja ameerika laevade ja meremeeste kaitsmine. Enne Kodusõda (1861-1865) nautis Ameerika suurt tööstuslikku kasvu, mille tulemusena koondas Välisministeerium oma energia kahe eesmärgi saavutamisele: USA diplomaatiliste suhete laienemine ning ameerika laevade ja kauba levik igasse maailma nurka.

Aastal 1860 koosnes Ameerika Ühendriikide Välisministeerium ainult kolmest struktuuriüksusest: siseriiklikust, diplomaatilisest ja konsulaarbüroost. 1860.aastal oli Välisministeeriumis 323 töötajat, kellest 42 olid ametis Washingtonis ja 281 lähetatud välisriikidesse. Enamik ministeeriumi poolt välisriikidesse saadetud ametnikest töötas ühemehelistes konsulaatides. Selliseid konsulaate oli Ameerikal kokku 253 ning need asetsesid erinevates maailma sadamalinnades nagu näiteks Reval. USA konsulitele olid vahel abiks kohapealt palgatud töötajad, keda tihti kutsuti asekonsuliteks, kuigi neil ei olnud ametlikku diplomaatilist staatust. Ameerika Ühendriikide konsulaat Revalis võidi avada ootuses, et kaubavahetus Venemaaga suureneb tänu 11. aprillil 1857. aastal allkirjastatud lepingule Taani ja USA vahel, mis tagas ameerika laevadele tollivaba läbipääsu Balti merele.




Ameerika Ühendriikide konsulaat Revalis Narva mnt. 7. (Foto: Tallinna Fotomuuseum)

Ameerika Ühendriikide konsulaat töötas Revalis 1859. kuni 1870. aastani. Nagu ka USA konsulaatides Peterburis, Moskvas ja Odessas määrati sinna teise astme konsul, kes sai 2000 dollari suurust aastapalka. Enamiku sellest ajast asus Ameerika konsulaat Narva tn. 7, hoones, mida enam ei eksisteeri. Neli erinevat konsulit, kes Revalis sel perioodil töötasid, saatsid Washingtoni regulaarselt raporteid, mis keskendusid kaubanduslikele küsimustele ning sisaldasid erinevaid aruandeid alkohoolsete jookide ja tubaka kaubandusest USA ja Venemaa vahel, Ameerika kehtestatud tollidest Venemaalt saabuva impordi suhtes, samuti ekspeditsioonidest Amuuri jõe lisajõgedel ning Venemaa ja Inglismaa kaubanduslikest huvidest Kesk-Aasias. Lisaks saadeti aruandeid ka järgmistel teemadel: patenteeritud ravimite müümist reguleerivad seadused Venemaal, hobuste ja kariloomade nakkushaigused, Venemaa valitsuse poolt algatatud telegraafiliinide ehitus Hiinasse, Venemaa arvamus Ameerika kodusõjast, uuenduslikud liikumised Venemaal ning Alaska ostmine aastal 1867.

Ameerika Ühendriikide diplomaatia kodusõja ajal

Kodusõja ajal, kui Riigisekretäri ametit pidas William Henry Seward, sai sellest ennenägematu võimu ja tähtsusega ametikoht. Riigisekretär Seward oli sõja ajal president Abraham Lincolni peamine nõuandja paljudes kiireloomulistes sisepoliitilistes küsimustes ning ta tegi ka diplomaatilisi jõupingutusi, et Euroopa Konföderatsiooni ei tunnustaks ja mässajatele abi ei annaks. Kodusõja algusaastatel oli Ameerika diplomaatide ja konsulite edu välisriikides oluline, et isoleerida lõunaosariigid kuni sõja võitmiseks jõutakse mobiliseerida Ühendriikide armee ja merevägi. USA Föderaalvalitsuse tsentraliseerimise, laienemise ja tugevdamise tulemusena kasvas sõja ajal ka Välisministeeriumi autoriteet ning tegevusulatus.

Oma lühikese olemasolu jooksul oli Ameerika Ühendriikide konsulaat Revalis tihedalt seotud lähedal asuva diplomaatilise esindusega Peterburis, ning töötas seal resideeruva USA erakorralise saadiku ja täievolilise esindaja alluvuses. 1858. kuni 1860. aastani oli Ameerika esindajaks tsaari õukonnas Francis W. Pickens Lõuna-Carolinast, osariigist, mis üritas kodusõja ajal põhjaosariikidest moodustatud liidust välja astuda. Francis W. Pickensi vahetas välja John Appleton põhjaosariigist Maine´ist, kes oli teenistuses aastatel 1860 - 1861. Tema järel oli selles ametis Kentuckyst pärit Cassius M. Clay, kes töötas Ameerika Peterburi esinduses aastatel 1861 - 1862 ja teistkordset 1863 - 1869. Clay eemaloleku ajal oli sellel ametipostil Simon Cameron Pennsylvaniast.

Ameerika Ühendriikide konsuli töö Revalis

Esimene konsul määrati Revalisse enne kodusõja algust 1858.aastal ning selleks oli Brook B. Williams Washington DCst. Oma tööpostile ta aga ei asunud ja seetõttu oli esimene kohapeal viibiv USA konsul Marylandi osariigist, Baltimorest pärit Charles A. Leas, kes töötas siin aastatel 1859 - 1861. Hiljem kodusõja ajal töötas Leas Ameerika Ühendriikide konsulina Stockholmis (1861-1862) ning Belizel (1862-1865).

Vihjeid Leas'i tegevusest ja huvidest USA konsulina Revalis leiab üsna ebatõenäolisest allikast. Oktoobris 1860 kirjutas saksakeelne ajaleht Revalshe Zeitung sellest, et Leas varustas USA Välisministeeriumi infoga, mis lõpuks avaldati Ühendriikide Kongressi jaoks mõeldud kaubanduse ja kaubandussuhete teemalises almanahhis. Revalshe Zeitung märkis irooniliselt, et Leas´i raportid tõmbasid nende poolt kalurikülaks kutsutud Revalile üllatavalt palju tähelepanu. Ta tegi oma raportis ettepaneku ühendada Revali raudteevõrk Venemaa omaga, et suurendada Venemaa kaubavahetust Ameerikaga. Leas'i arvamuse kohaselt kindlustanuks juurdepääs Revali ja Baltischporti (tänapäeva Paldiski) sadamatele aastaringse ligipääsu kaubandusele, kuna Peterburi sadam oli talviti sageli jäätunud ning nii Peterburi kui Riia sadamal oli ka mõningaid teisi puudujääke. Peterburi ja Revali vaheline raudteeliin avati lõpuks novembris 1870.

Oma ametiaja jooksul toetas konsul Leas tulihingeliselt raudteeühenduse parandamist terves Vene impeeriumis, märkides, et see lihtsustaks kaupade transporti Türgist, Pärsiast ja isegi Hiinast. Selles suhtes oli Leas oma ajast ees. Jaanuaris 2008 allkirjastas AS Tallinna Sadam lepingu Hiinas asuva Ningbo sadamaga, eesmärgiks ehitada 2010-ks või 2011-ks aastaks 222 miljonit dollarit maksev terminal hiina kaupade tarnimiseks. Tundub, et lõpuks ometi saab teoks idee vahendada hiina kaupa läbi Tallinna Euroopasse, tervelt 150 aastat peale Leas'i algset ideed.

Ameerika kodusõja jooksul ja ka mõned aastad peale seda oli USA Konsuliks Revalis Henry B. Stacey Vermontist (1861-1869), kes siin töötades ka suri. Ta töötas koos „asekonsul” Woldemar Mayeriga, kes Stacey puudumisel seda väikest esindust juhtis. Baltisaksa päritiolu Mayeril oli väga häid tutvusi, kuna ta oli aastatel 1864-1877 Tallinna Linnavolikogu liige. Mayer avaldas traagilise sõnumi „eemalviibiva perekonna nimel“ 7. juuni 1869 Revalshe Zeitungis: „Henry Balduin Stacey, Ameerika Ühendriikide konsul, suri 6. juunil umbes kell15.45 peale lühikest võitlust kopsupõletikuga, olles 64 aastane.” Stacey arvatakse olevat esimene ameerika kodanik, kes suri Eestis. Stacey't jäid kodulinnas Burlingtonis leinama abikaasa Maria ja tütar Jenny.

Ameerika Ühendriikide Senati päevikusse on 28. aprillil 1870. tehtud järgmine sissekanne: “Hr. Edmunds esitas Jennie Stacey avalduse, milles paluti luba tuua ümbermatmiseks kodumaale tagasi tema isa, Henry B. Stacey, hiljuti Venemaal Revalis surnud Ameerika Ühendriikide konsuli säilmed“. Avaldus suunati edasi Välissuhete Komiteele. Konsul Stacey maeti algselt Tallinnas Koplis asuvasse surnuaeda, mis Teise maailmasõja ajal hävis. Hiljem on selgunud, et Jennie Stacey avaldus kiideti heaks ja tema isa säilmed saadeti lõpuks Ameerikasse.

Sõjajärgsed ümberkorraldused

Konsul Stacey järglane Samuel D. Jones saabus Revalisse kollegi surmale järgnenud päeval. Konsul Jones'i vahetas novembris 1869 omakorda välja Eugene Schuyler New Yorgist. Schuyler määrati aga 1870. aasta märtsis Ühendriikide diplomaatilisse esindusse Peterburis, kus ta töötas 1870. aasta aprillist 1876. aasta juulini. Konsul Schuyleri üleviimisega Venemaa pealinna sulges Revalis asuv konsulaat oma uksed. Oletatavasti oli see osa USA Välisministeeriumi ümberkorraldamise plaanist kulutuste vähendamiseks. Kuna toonaseid Ameerika konsulaate pidasid üleval erinevad vahendustasud, millest saadud kasumist tasuti konsulaadi ülalpidamiskulud, siis võib järeldada, et Revali konsulaat ei olnud rahaliselt tasuv sealt läbi sõitvate USA laevade vähesuse tõttu.

Peale Kodusõda sai konsulaarteenistusest peamine vahend ameerika kaupadele uute turgude leidmiseks. Välisministeeriumi sisene bürokraatia kujundati ümber, selleks et toime tulla suurenenud vastutusega rahuldada Ameerika kui Euroopa riikidest tunduvalt suurema majanduskasvuga tööstusriigi huve. Kogu personali üleviimine Revalist Peterburi võis olla ka üks samm üldisemast kaubanduse ümberasetusest. Veel üks põhjus konsuli üleviimiseks oli Vene impeeriumi ametnike nägemus, et välisriigi esindajate kohalolek võib Eestis põhjustada rahvusluse tugevnemist (esimene Eesti laulupidu toimus aastal 1869).

Alates aastast 1870 esindasid Ameerika huvisid Revalis mitmed erinevad konsulaarametnikud, alustades endisest USA konsulaadi assistendist Woldemar Mayerist. Samal ajal Mayeri tähtsus Revali poliitilise eliidi hulgas jätkuvalt kasvas. Aastal 1877 valiti ta bürgermeistri kohale, mis tähendas, et ta oli üks neljast mehest, kes Revali linna juhtis. Ta oli selles ameti kuni oma surmani 1883. aastal. Konsulaarametnikud nagu Mayer olid kohalikud, kes töötasid oma isiklikes ärides või kontorites ja seetõttu on raske leida andmeid nende tegevuse kohta. Ometi on võimalik, et Ameerika Välisministeerium palkas oma esimese konsulaarametniku juba aastal 1803, kui Philadelphiast pärit Levett Harris saabus Peterburi, olles esimene USA konsul Venemaal. Andmed näitavad, et aastaks 1812 töötas konsulaaresindajana Revalis baltisaksa nimega Diedrich Rodde. Ameerika jätkas Revalis konsulaarametnike kasutamist ka veel Esimese maailmasõja ajal, kui 1914.aastal palgati sellesse ametisse samuti baltisaksa päritolu R. E. A. Radau.

USA Välisministeerium seadis taas sisse täievolilise konsulaadi Revalis 8. novembril 1919, kui New Yorgist saabus Eestisse John P. Hurley. Sel päeval kirjutas Balti riikidesse määratud Massachusettsist pärit volinik John A. Gade kirja Eesti Välisministeeriumile. Kirjas seisis: “Lisaks informeerin teie Ekstsellentsi Hr. John P. Hurley, Ameerika Ühendriikide konsuli saabumisest Revalisse. Hr. Hurley on valmis sisse seadma oma kontori Revalis ning nõus osutama kõikvõimalikku abi kaubandus- ja äriliste suhete arendamiseks Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel sellel raskel perioodil“.

Artikli koostajad tahaksid tänada William Z. Slanyt (endine Ameerika Ühendriikide Välisministeeriumi ajaloolane) ning samuti Suzanne Inamurat ja Barbara Sheddi.