Home US Department of State
Embassy flag graphic
Postimehe artikkel


Home - U.S. - Estonian Relations - Speeches and Documents
Intervjuu ilmus 15. mail 2007.a. ajalehes "Postimees"

In English

USA suursaadik Phillips: toetame Eestit

Erkki Bahovski
Foto: Liis Treimann

Ambassador Phillips Vastne USA suursaadik Eestis Stanley Davis Phillips räägib intervjuus Postimehele, kuidas USA toetab pronkssõduri küsimuses Eestit, kuid USA koostöö Venemaaga on jätkuvalt vajalik sõjas terrorismiga.

On veidi irooniline, et teie eelkäijalt pidin ma samuti küsima monumendi kohta, kuid siis oli see Lihulas. Nüüd on siis teise monumendi kord. Missugune on USA positsioon pronkssõduri suhtes?

Ajalugu on väga tähtis ja ilmselt on ajalugu eestlastele kõige tähtsam asi. Alates sellest, kui saabusin siia kaks nädalat tagasi, on mul ikka tunne, nagu oleksin osa ajaloost. Sellisena peab ka pronkssõdurit võtma – see on ajaloo sümbol. See on midagi, millega on seotud väga palju emotsioone. See on midagi, millega Eesti ja Eesti inimesed peavad ise tegelema. Ning me toetame Eestit.

Kuidas vaatate Eesti saatkonna piiramisele Moskvas? Eesti nagu ka teised ELi liikmesriigid on öelnud, et tegemist oli Viini konventsiooni rikkumisega, kuid Venemaa on see-eest öelnud, et rikkumist polnud ja et see, mis seal juhtus, oli märk kodanikuühiskonnast.

Uue diplomaadina tunnen ma suurt sümpaatiat Eesti diplomaadi vastu Moskvas (Marina Kaljurand – toim) ja minu arusaamise järgi räägib Viini konventsioon diplomaadi puutumatusest ning me peame austama diplomaatide puutumatust ja soovi suhelda teiste diplomaatidega. See on väga muret tekitav meile kõigile, et see juhtus Moskvas.

Millisena kirjeldaksite USA ja Venemaa suhteid praegu?

Venemaa näeb suurt pilti, Ameerika näeb suurt pilti. Nagu ma enne mainisin, on tegemist ajaloolise hetkega ning Eesti inimesed peaksid selle kõik panema maailma perspektiivi. Ajalooga kaasneb palju frustratsiooni, kuid intrigeeriv on see, et teil oli ajalugu põhiainena ülikoolis (E.B.) ja minul oli ajalugu põhiaine ülikoolis ja et me elame praegu keset ajalugu, kuid me vaatame tagasi. Mida me aga peame tegema, on edasi vaadata. Ning Venemaa vaatab edasi. Venemaal on ikka raskeid momente ajaloos, millega nad tegelevad. Suur pilt tähendab sõda terrorismiga, millele me kõik peame olema keskendunud ja fokuseeritud.

Te arvate, et Venemaa aitab USAd sõjas terrorismiga?

Jah.

Kas te võiksite pisut täpsustada?

Ka Venemaal on olnud omad probleemid terrorismiga. Seega saavad nad täpselt aru, mis toimub ja on mures tuleviku pärast. Kui meie, maailma kodanikud, anname terroristidele võimaluse kuidagi saada enda kätte tuumarelv, on see kõige tähtsam asi, millele tähelepanu pöörata.

Ses mõttes on niisiis tähtis teha Venemaaga koostööd, ka Iraani ja Põhja-Koread silmas pidades?

Iraan, Põhja-Korea – me oleme tõsiselt mures mõlema maa olukorra pärast. Siin soovime me tõesti Venemaa ja kogu maailma koostööd.

Siiski paistab see küsimus küllalt keeruline, kui rääkida USA kavast rajada raketitõrjebaasid Tšehhi ja Poolasse. Baasid peaksid olema Põhja-Koreast ja Iraanist tulevate ähvarduste vastu ja need riigid tähendavad koostööd Venemaaga. Samal ajal teame, et Venemaa on jätkuvalt vastu USA baaside paigutamisse nendesse maadesse. Kuidas seda sasipundart lahendada?

Venemaale tuleb see küsimus muuta vastuvõetavaks. Me peame Venemaaga pidama rohkem dialoogi. Venemaal peab olema rohkem kindlust meie kavatsuste suhtes. Baasid aitaksid neid tegelikult rohkem kui Ameerikat. See on võtmeküsimus meie tuleviku tarvis. Mitte ainult Eestile või USA-le, vaid tervele maailmale.

Kuidas siiski sellest Venemaa negatiivsest reaktsioonist üle saada? Te ütlesite, et tuleb pidada rohkem dialoogi selgitamaks Venemaale, et see pole nende vastu sihitud. Kuid see on küllalt raske, kui vaadata Venemaal toimuvat. Tundub küll, et liigutakse tagasi külma sõja retoorikasse. Missugune oleks retsept Venemaa vastuseisust ülesaamiseks?

Ikka rohkem dialoogi. Neile tuleb selgitada, et see pole neile ähvardus. Ja sellest tuleb üle saada.

Eesti ja USA suhted paistavad olevat suurepärased. Eesti president Toomas Hendrik Ilves külastab Washingtoni, et kohtuda USA presidendi George W. Bushiga. Mida sellelt külaskäigult oodata?

President Bushil oli siin suurepärane visiit novembris. Mulle valmistas see külaskäik palju huvi ning ka USA ajakirjanduses kajastati seda hästi. Arvan, et suhted on väga südamlikud. Paljud sõbrad ja ärimehed, kes on Eestit külastanud, tunnetavad siin head tahet. President Bushi visiit novembris oli näide selle kohta. Ning omakordne näide headest suhetest oli kutse president Ilvesele külastada Washingtoni. Seega on tegemist hea tahte suhte jätkumisega. Tähtis asjaolu on viisavabadusprogramm. President Bush on teinud vägagi selgeks, et toetab seda ja ta on saatnud vastava seaduseelnõu ka Kapitooliumile. Sellega tehakse tööd.

Ameerika tahab näidata ka oma heakskiitu Eesti toetusele sõjas terrorismiga, sellele, mida teie sõdurid teevad Iraagis ja Afganistanis. See on tõeline märk sõprusest. Üks asi, mida ameeriklased on Eesti vägede puhul mõistnud, on see, et need väed ei istu käed rüpes. Nad on keset lahingumöllu. Tegin vastava kommentaari, kui mind vannutas suursaadiku ametisse riigisekretär Condoleezza Rice.

Missugused on teie enda esmamuljed Eestist?

Inimesed on erakordselt toredad. Kaks nädalat tagasi, kui tulime, oli esimene asi minna vaatama pronkssõdurit. Me olime nagu kõik teised põnevil. Tegime Tallinnas tiiru, nii kesk- kui ka vanalinnas. See ongi nii intrigeeriv, kui sümboolne on see linn. Uus maa, kuid samas ajalooline maa.

Missugused on teie prioriteedid Eestis?

Ma olen ärimees ja see on olnud mu elu põhitegevus. Katsun seega leida vahendeid, kuidas Eesti ja USA saaksid rohkem äri ajada. Näiteks investeeringutes. Osa sellest moodustab turism oma kultuuriliste tahkudega. Olen abikaasaga olnud seotud mitmete kultuuriliste projektidega Ameerikas ja soovime, et need käivituksid ka Eestis ja Eesti kultuuriprojektid omakorda Ameerikas.



Stanley Davis Phillips

  • Sündinud High Pointis, Põhja-Carolinas.

  • Sai hariduse Choate Rosemary Halli eragümnaasiumis Wallingfordis, Connecticuti osariigis ning Põhja-Carolina ülikoolis.

  • On olnud Phillips Industries Inc juhatuse esimees ja tegevdirektor, samuti on ta kuulunud ettevõtte Market Square Partnership osanike hulka.

  • Oma koduosariigis Põhja-Carolinas on ametisse astuv suursaadik Phillips aastate jooksul töötanud nii vabariiklaste kui ka demokraatide kuberneride ajal mitmel tähtsal osariigi valitsuse ametikohal, näiteks Põhja-Carolina kaubandusministrina, samuti Põhja-Carolina transpordivalitsuse nõukogus ning sealse majandusarenguameti juhatuse esimehena.

  • Olles olnud eri aegadel High Pointi majandusarengu ühenduse, Piedmont Triad Partnershipi ning High Pointi Kaubanduskoja esimees, on tal olnud oluline roll High Pointi ja Piedmonti regiooni arengus Põhja-Carolinas.

  • Kaubandusministrina on ta organiseerinud mitme delegatsiooni visiiti Euroopasse, Aasiasse ja Lähis-Itta, ning kohtunud Iisraeli, Jaapani ja Mehhiko riigijuhtidega.

  • Keskkooliõpilasena oli ametisse astuv suursaadik Phillips 1961. aastal üks esimestest vahetusõpilastest, kes osales Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu õpilasvahetuse programmis ning õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis.

  • On reisinud läbi Venemaa, Ukraina, Gruusia ja Poola, hiljuti juhtis ta visiiti Indiasse, kohtudes dalai-laamaga.

  • Dave Phillipsil ja tema abikaasal Kayl on neli täiskasvanud tütart: Lil, Kate, Bo ja Lucy.

    Allikas: USA saatkond