Eesti

Riikide aruanded inimõiguste alase olukorra kohta aastal 2007
Avaldaja: demokraatia, inimõiguste ja tööga seotud küsimustega tegelev amet 11 märts 2008

Eesti rahvaarv on 1,34 miljonit, selle riigikord on põhiseaduse järgi parlamentaarselt demokraatlik; seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile, valitsuse juhiks on peaminister ja riigijuhiks president. 4. märtsil toimunud parlamendivalimised olid üldiselt vabad ja õiglased. 5. aprillil astus ametisse koalitsioonivalitsus peaminister Andrus Ansipiga, kuhu kuuluvad Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ja Sotsiaaldemokraatlik erakond. Julgeolekujõud olid üldiselt kindlalt tsiviilvõimu kontrolli all.

Üldjoontes austas valitsus oma kodanike ja vene keelt kõnelevatest mittekodanikest koosneva suure etnilise grupi inimõigusi; mõnes valdkonnas esines siiski vajakajäämisi. Esines teateid selle kohta, et politsei- ja vanglaametnikud on kasutanud vägivalda, sealhulgas rahvarahutustes osalejate vastu, mis toimusid aprillis seoses nõukogude-aegse pronkskuju teisaldamisega uude asukohta; võimud algatasid uurimise ja tõid väidetavad süüdlased kohtu ette. Vanglates valitsesid endiselt viletsad tingimused, kuigi mõneti on olukord paranenud. Jätkuvalt oli probleemiks koduvägivald ja laste väärkohtlemine.

INIMÕIGUSTE AUSTAMINE

1. Austus isikupuutumatuse vastu, sealhulgas inimese õigus kaitsele alljärgneva eest

a. Inimeselt omavoliliselt või ebaseaduslikult elu võtmine

Puuduvad teated selle kohta, et valitsus või selle esindajad oleksid inimestelt omavoliliselt või ebaseaduslikult elu võtnud.

b. Kadumine

Poliitiliste motiividega seotud kadumise juhtudest ei ole teada antud.

c. Piinamine ja muu julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine

Ülalnimetatud tegevus on seadusega keelatud. Siiski on teada juhud, kus politsei on kasutanud ülemäärast füüsilist jõudu ja ahistanud kahtlustatavaid vahistamise ja küsitlemise ajal verbaalselt.

Aasta jooksul tegeles prokuratuur või vastav politseiorgan 35 kriminaalmenetlusega, mis puudutasid politsei poolt liigse jõu kasutamist. 21 korral võeti süüdistused tagasi, 12 kohtuasja olid aasta lõpuks pooleli ning kaks saadeti tagasi prokuratuuri lisamenetlusteks.

35 juhtumist kaheksal oli tegu süüdistustega liigse jõu kasutamise kohta 27. ja 28. aprilli öösel. Kuue menetluse puhul kriminaalsüüdistustest loobuti kuriteo koosseisu puudumise tõttu, kaks kohtuasja olid aasta lõpu seisuga pooleli.

Politsei sisejuurdlusosakond uuris teisi liigse jõu kasutamise juhtumeid, mis puudutasid kokku kümmet politseinikku. Kolm neist mõisteti süüdi, kellest üks kõrvaldati ajutiselt töölt ning teistele määrati distsiplinaarkaristus. Seitsmest ülejäänud juhust kuuel loobuti süüdistustest ning ühe puhul oli uurimine pooleli.

2006. aasta jaanuaris süüdistati Viru ringkonnas kaht politseinikku kahtlusaluse ründamises. Üks neist mõisteti süüdi ja trahviti, otsust kinnitas aprillis ka Viru ringkonnakohus. 2006. aasta detsembris lõpetati Harju Maakohtus kohtuasi poolte vastastikusel kokkuleppel, kui politseinik tunnistas, et oli kasutanud liigset jõudu kolme alaealise vastu, keda ta narkootikumide tarbimises kahtlustas.

Tingimused vanglates ja kinnipidamisasutustes

Vanglates valitsesid endiselt viletsad tingimused ja enamik meestevanglaid oli ülerahvastatud. 24. aprillil kritiseeris õiguskantsler piiratud meditsiiniabi kättesaadavust Narva ning ka teistes kinnipidamisasutustes. Tõsiseks probleemiks oli jätkuvalt rahaliste vahendite ja kvalifitseeritud tööjõu nappus. Ametlikel andmetel oli 9–10% vanglates toimepandud kuritegudest seotud vägivalla või verbaalse ahistamisega kas kaasvangide või ametiisikute suhtes.

27. juunil tappis kinnipeetav Tartu vanglas ühe kaasvangi. Aasta keskel esitas prokurör Murru vangla direktori kohusetäitjale ja asedirektorile süüdistused seoses võimaliku hooletusega. Aasta lõpu seisuga polnud kohtumenetlust algatatud.

Valitsus lubas sõltumatutel inimõiguslastel vanglaid külastada ja seda ka tehti. Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ei teinud 2006. aastal Eestisse ühtegi külaskäiku. 9.-18. maini külastas riiki Euroopa Nõukogu piinamise ennetamise komitee.

d. Alusetu vahistamine või kinnipidamine

Põhiseaduse ja teiste seaduste kohaselt on keelatud alusetu vahistamine ja kinnipidamine ning valitsus on neid keelde üldjoontes ka järginud.

Politsei ja julgeolekustruktuuride roll

Õigus- ja korrakaitse eest vastutavad politsei, kaitsepolitsei, maksu- ja tolliamet ning piirivalve. Politsei, kaitsepolitsei ja piirivalve alluvad siseministeeriumile. Maksu- ja tolliamet kuulub rahandusministeeriumi vastutusalasse. Vanglapersonal on justiitsministeeriumi järelevalve all. Kaitsevägi vastutab välise julgeoleku eest, kuid tagab ka riigisisese julgeoleku juhul, kui riigi põhiseaduslik kord on ohus. Politseiamet on keskne ja vastutav asutus, mis korraldab, juhib ja koordineerib enda alluvuses olevate politseiasutuste tegevust. Politseiasutusi on kolm ja piirkondlikke politseiprefektuure neli.

Korruptsioon ei ole üldjuhul probleemiks olnud, kuigi liikluspolitseis esines selliseid juhtumeid. 2006. aastal algatatud juurdlus 26 liikluspolitseiniku osalemisest altkäemaksuvõtmises jõudis kohtusse. Aasta lõpu seisuga oli kohtuasi pooleli.

Üldiselt võib öelda, et ühegi kuriteo eest ei jäetud karistust määramata. Politseivägivalla süüdistuste korral uurib asja politsei sisekontrolli osakond, kes esitab seejärel tulemuste kohta aruande. Kui uurimise käigus leitakse, et süüdistused on põhjendatud, algatab politsei vastutava politseiametniku suhtes distsiplinaarasja menetluse, mille käigus kõrvaldatakse ametnik näiteks ajutiselt töölt. Vajaduse korral algatavad prokurörid politseiametniku suhtes kriminaalmenetluse.

Tsiviilvõimud säilitasid efektiivse kontrolli politseijõudude, Kaitsepolitsei, Maksu- ja Tolliameti ja Piirivalve üle.

Vahistamine ja kinnipidamine

Seaduse järgi võivad ametivõimud inimese vahistada ainult kohtumääruse alusel. Ametivõimud peavad kinnipeetavaid vahistamise põhjustest kohe teavitama. Riigis toimib kautsjonisüsteem. Inimest võib süüdistust esitamata vahi all hoida kuni 48 tundi; pikemaks kinnipidamiseks on vaja kohtumäärust. Politsei ületas nimetatud piire harva. Kinnipeetavatele tuleb viivitamatult anda võimalus võtta ühendust advokaadiga; kui õigusnõustamiseks puuduvad rahalised võimalused, katab vastavad kulud riik. Inimest võib eeluurimise all hoida kuni kaks kuud; seda tähtaega võib kohtumäärusega pikendada kokku kuni 12 kuuni. Probleeme on tekitanud pikka aega kestev vahi all hoidmine eeluurimise ajal. Ligikaudu 28.5% vanglasviibijatest olid eeluurimise all ja keskmiselt kestis eeluurimine 8 kuud.

e. Kriminaal- ja kohtumenetlus

Põhiseaduses on sätestatud, et kohtuvõim on sõltumatu. Valitsus austas seda sätet üldjuhul ka praktikas.

Kohtuvõim on kolmeastmeline. Esimese astmena mõistavad kohut maa- ja halduskohtud. Kolm teise astme kohut, mida vahel nimetatakse ka ringkonnakohtuks või apellatsioonikohtuks, vaatavad läbi kaebused esimese astme kohtu otsuste suhtes. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelevalvega.

Kohtumenetlus

Põhiseaduses sätestatakse õigus õiglasele kohtupidamisele ja sõltumatu kohtuvõim on selle üldiselt ka taganud.

Kohtupidamine on avalik. Vandekohtunike kogu ei kasutata, menetluses osalevad kohtunik ja kohtu kaasistujad. Kostjal on õigus viibida kohtuistungil ja pidada selleks ettenähtud ajal advokaadiga nõu. Kriminaalmenetluses on kõikidele inimestele tagatud advokaat riigi kulul, tsiviilkohtumenetluses on advokaat tagatud nendele, kellele käib tema palkamine üle jõu. Kostja võib kohtuda tema vastu tunnistavate inimestega ja küsitleda neid ning kutsuda omalt poolt tunnistajaid ja esitada tõendeid. Kostjal ja tema advokaadil on juurdepääs neid puudutava kohtuasjaga seotud riiklikele tõendusmaterjalidele. Kostja puhul kehtib süütuse presumptsioon ja tal on kaebuse esitamise õigus. Seaduse järgi laienevad eelnimetatud õigused kõikidele elanikele sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud või mitte.

Poliitvangid ja kinnipeetavad

Poliitilistel kaalutlustel vangistatutest või kinnipeetavatest ei ole teada antud.

Tsiviilkohtumenetlus ja õiguskaitsevahendid

Tsiviilasju lahendab sõltumatu ja erapooletu kohus. Kohtusse saab pöörduda, kui inimõiguste rikkumise eest soovitakse nõuda kahjutasu või tahetakse sellist käitumist lõpetada. Igasuguse väidetava õigusrikkumise vastu saab rakendada nii halduslikke kui ka kohtulikke abinõusid. Inimõigustega seotud kohtuotsuste täideviimisel probleeme ei esinenud.

f. Alusetu privaatsuse häirimine või perekonnaellu, kodusesse ellu või kirjavahetusse sekkumine

Selline tegevus on põhiseadusega keelatud ja riigis on sellest keelust üldiselt praktikas ka kinni peetud.

2. Austus tsiviilvabaduste vastu

a. Sõna- ja ajakirjandusvabadus

Põhiseaduses on sätestatud sõna- ja trükivabadus; riigis on neid õigusi praktikas üldiselt ka austatud ja akadeemilist vabadust ei ole piiratud. Sõna- ja ajakirjandusvabaduse tagavad sõltumatu press, hästi töötav kohtunikkond ja toimiv demokraatlik poliitiline kord.

Interneti-vabadus

Riik ei piiranud juurdepääsu Internetile, samuti ei teatatud sellest, et riik oleks kontrollinud elektronposti või Interneti-jututubasid. Inimestel ja rühmitustel oli võimalik Internetis, sealhulgas elektronposti teel, oma seisukohti rahumeelselt väljendada.

Akadeemiline vabadus ja kultuuriüritused

Akadeemilist vabadust ja kultuuriürituste korraldamist riigis ei piiratud.

b. Rahumeelse kogunemise vabadus ja koondumisvabadus

Põhiseaduses on sätestatud rahumeelse kogunemise vabadus ja koondumisvabadus ning riigis on neid õigusi praktikas üldiselt ka austatud.

Kogunemisvabadus

See vabadus on seadusega sätestatud ja riigis on seda õigust üldiselt praktikas ka austatud.

Ametiasutustel on ulatuslikud volitused avalikud kogunemised turvalisuskaalutlustel ära keelata, ent seda tehti harva. Kogu aasta jooksul oli fookuses ja tekitas vastukajasid valitsuse plaan teisaldada nõukogude-aegne monument ning valitsus keelas mõnel korral julgeolekukaalutlustel ka protestiaktsioonid ausamba läheduses. 27. aprillil järgnes kooskõlastamata protestiaktsioonile samba teisaldamise vastu kaks ööd rüüstamist riigi pealinnas. Politsei pidas kinni umbes 1200 isikut avaliku korra rikkumise eest. Väidetavalt kasutas osa politseinikest rahutustest osavõtjate vastu liigset jõudu. Võimud algatasid kaheksa kriminaalmenetlust nende sündmustega seotud politseiniametnike vastu. Kuuel puhul süüdistustest loobuti, aasta lõpu seisuga oli kaks asja pooleli.

11. augustil 2007.a toimus Tallinnas vahejuhtumiteta homoseksuaalide õigusi kaitsev paraad. 2006. aasta augustis ei suutnud riik kaitsta homoseksuaalide õiguste toetamise paraadil osalenuid.

Koondumisvabadus

See vabadus on seadusega sätestatud ja riigis on seda õigust üldiselt praktikas ka austatud. Samas täpsustab seadus, et vaid kodanikud võivad astuda poliitilistesse parteidesse.

c. Usuvabadus

Põhiseaduses on sätestatud usuvabadus ning riigis on seda õigust praktikas üldiselt ka austatud.

Seadusega on keelatud tegevus, millega kutsutakse avalikult üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ajendatuna erinevatest asjaoludest, sealhulgas usutunnistusest, kui see seab ohtu inimese elu, tervise või vara.

Sotsiaalne vägivald ja diskrimineerimine

Erinevate religioossete kogukondade vahelised suhted olid üldiselt sõbralikud; siiski olid Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik endiselt eriarvamusel õigeusu kiriku varade kasutamise suhtes.

Juudi kogukonna suurus on oletatavalt umbes 2500 inimest. Aasta jooksul ei teatatud ühestki antisemiitlikust teost.

28. juulil kohtusid Sinimägede kandis sõjaveteranid, endised Eesti Waffen SS diviisi liikmed, mille natsi-Saksamaa moodustas Teise maailmasõja ajal nõukogude vägedega võitlemiseks. Kaitseminister saatis grupile toetava erakirja. Mõned vaatlejad, eriti välismaalased, kritiseerisid tegu kui natsi-Saksamaa Teise maailmasõja ajal loodud sõjaväeosa legitimeerimist. Samas märkisid teised, et kiri saadeti Eesti võõrvägede eest kaitsmise kontekstis ning et üksuse kokkutulek toimus piirkonnas, kus toimusid tähtsad Nõukogude Liidu vastu peetud lahingud.

Meedias leidis kajastamist kaitsepolitsei algatatud juurdlus, millega võeti vaatluse alla väljaspool Eestit asuv neonatsistlik internetileht, mis reklaamib ja müüb lastele mõeldud eestikeelset juudivastast propagandaraamatut.

Meediateadate kohaselt algatas kaitsepolitsei juunis juurdluse eesti-soome päritolu rahvuslase kohta, keda kahtlustatakse ürituses asutata „põhiseadusevastane paremekstremistlik organisatsioon“. Meedia sõnutsi on mees kasutanud natsisümboolikat ja ideoloogiat ning teinud plaane ka organisatsiooni paramilitaarse osa loomiseks.

Toimus mitu vandalismiakti surnuaedades. Aprillis vigastasid vandaalid Jõgeva maakonnas kaht hauaplaati ja Lääne maakonnas 13 risti ja hauaplaati. Politsei algatas kriminaalasja, kuid lõpptulemuste kohta puudub edasine info. Aprillis mõistis Tartu Maakohus surnuaiavandaalile kaks aastat tingimisi Raadi surnuaialt metallkujude varastamise eest.

Valitsus astus samme holokausti mälestamiseks ja selle teemaga seonduva paremaks käsitlemiseks koolides. Detsembris sai Eesti holokausti alase hariduse, mälestamise ja uurimise rahvusvahelise eritöörühma (Task Force for International Cooperation on Holocaust Education, Remembrace and Research) liikmeks.

Üksikasjalikum teave on toodud 2007. aasta rahvusvahelises usuvabaduse aruandes.

d. Riigisisese liikumise, välismaale reisimise, emigreerimise ja repatrieerimise vabadus

Need vabadused on põhiseadusega sätestatud ja riigis on neid õigusi üldiselt praktikas ka austatud.

Põhiseadusega on keelatud inimeste vägivaldne riigist väljasaatmine ja valitsus ei rakendanud seda meedet.

Pagulaste kaitse

Seadus lubab anda pagulasstaatuse ja pakkuda varjupaika vastavalt 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsioonile ja selle 1967. aasta protokollile; valitsus on loonud pagulaste kaitse süsteemi. Tegelikult pakkus riik kaitset tagasisaatmise eest, s.t inimesi ei saadetud tagasi riiki, kus nad kartsid tagakiusamist. Pagulasseisundi või varjupaika andis riik aasta jooksul kahele inimesele. Riik pakub ka ajutist kaitset isikutele, kes ei vasta 1951. aasta konventsiooni ja 1967. aasta protokolli järgi pagulasseisundi saamise tingimustele. Sellist kaitset pakuti aasta jooksul ühele isikule.

Pagulaste ja varjupaigataotlejate abistamisel tegi riik koostööd ÜRO pagulaste ülemkomissariga ja teiste humanitaarorganisatsioonidega.

Riigis kehtib nn turvalise päritolu- või transiitriigi poliitika. Turvalisteks riikideks peeti ÜRO pagulasseisundi konventsiooni osalisriike.

Kodakondsuseta isikud

Umbes 115 274 isikut ehk 7.8% elanikkonnast olid de facto kodakondsuseta, mis näitab langustendentsi võrreldes 1992.a., mil kodakondsuseta isikuid oli 32% . Kodakondsus on sünnijärgne (ius sanguinis). Enamus kodakondsuseta isikutest olid pikaajalised elanikud ning võisid seega hääletada kohalikel, kuid mitte parlamendivalimistel. Valitsus finantseerib kodakondsuse omandamise- ja keelekursusi ning on lihtsustanud kodakondsust soovivatele puuetega inimestele kodakondsuse taotlemise protsessi. Lastel, kelle vanemad on kodakondsuseta ning on riigis elanud viis aastat, on õigus saada kodakondsus vanemate avalduse alusel. Lisaks eelnevale on naturalisatsiooniprotsessi tunduvalt lühendatud.

3. Poliitiliste õiguste austamine: kodanike õigus vahetada valitsust

Seadus annab kodanikele õiguse vahetada rahumeelselt valitsust ja kodanikud kasutasid seda õigust korralistel vabadel ja õiglastel valimistel, mis peeti üldise valimisõiguse põhimõttel.

Valimised ja poliitiline osalus

4. märtsil toimunud parlamendivalimised olid üldiselt vabad ja õiglased ning viisid kolmeparteilise koalitsioonivalitsuse moodustamiseni Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna vahel. Valitsus asus ametisse 5. aprillil. Peaministriks sai Andrus Ansip.

Parlamendivalimistel võivad osaleda ja erakondade liikmeks võivad saada ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Mittekodanikest residendid ja isikud, kes on Eestis alaliselt elanud vähemalt viis aastat enne valimisi, võivad küll hääletada kohalike omavalitsuste valimistel, ent ei tohi ise kandideerida.

101 parlamendiliikmest 20 olid naised. Valitsuse 14-liikmelisse kabinetti kuulus 3 naist.

101 parlamendiliikme hulgas oli etniliste vähemuste esindajaid 9.

Riigiametnike korruptsioon ja riigiasutuste töö läbipaistvus

Seadusega on sätestatud karistused ametkondliku korruptsiooni puhuks ning üldiselt järgis valitsus neid seadusi efektiivselt. Vaatlusalusel perioodil teatati üksikutest riigiametnikega seotud korruptsioonijuhtumitest.

Avaliku sektori ametnikke puudutavad andmed on avalikud. Justiitsministeerium vastutab korruptsioonivastase tegevuse koordineerimise eest.

Oktoobris väitsid meediaväljaanded, et mõningad tehingud, millega vahetati looduskaitsealuseid maid riigimaade vastu teistes piirkondades, ja seda endise ministri nõusolekuga, on ebaseaduslikud. Kaitsepoitsei ja prokuratuur algatasid kriminaalasja mitme väidetavalt asjasse puutuva isiku, nende hulgas ka mõne tuntud poliitiku ja ärimehe vastu.

Seaduse järgi tuleb tagada üldsuse juurdepääs avalikule teabele ja luua võimalused avaliku sektori töö kontrollimiseks. Juurdepääs avalikule teabele oli inimestele ka tegelikkuses tagatud.

4. Valitsuse suhtumine inimõiguste väidetavate rikkumiste rahvusvahelisse ja valitsusvälisesse uurimisse

Mitmed riiklikud ja rahvusvahelised inimõigustega tegelevad rühmitused uurisid inimõigusi puudutavaid juhtumeid ja avalikustasid uurimise tulemused, ilma et riik oleks neid üldjuhul takistanud. Riigiametnikud olid enamasti koostööaltid ja rühmituste seisukohtade suhtes soodsalt meelestatud.

5. Diskrimineerimine, sotsiaalne vägivald ja inimkaubandus

Põhiseadusega on keelatud igasugune diskrimineerimine ja seda põhimõtet riigis üldiselt ka järgiti. Siiski oli probleemiks naiste ja laste väärkohtlemine.

Naised

Vägistamine (ka abikaasa poolt) on ebaseaduslik ja seadus näeb selle eest ette kohtulikule vastutusele võtmise. Vägistamise eest karistatakse kuni 15 aasta pikkuse vangistusega. Aasta jooksul pandi politsei andmetel toime 75 vägistamist ja 17 vägistamiskatset. Vägistamise eest mõisteti süüdi 25 inimest.

Muret tekitas naiste vastu suunatud vägivald, sealhulgas abikaasa poolne vägivald. Seadus keelab kehalise väärkohtlemise, kuid ei erista meeste, naiste või laste vastu toimepandud tegusid. Politsei andmetel leidis aasta jooksul aset enam kui 3200 koduvägivalla juhtumit. Aasta jooksul mõisteti 1185 inimest sellise väärkohtlemise eest süüdi.

Vabaühenduste hinnangul on koduvägivald tõsiseks probleemiks – näiteks kannatas nende väitel iga neljas naine füüsilise, seksuaalse või emotsionaalse koduvägivalla all. Sellise väärteo eest on ette nähtut trahv või kuni kolmeaastane vangistus ning kui vägivallatsemine on kestnud pikka aega ja pidevalt, on karistuseks viie aasta pikkune vabadusekaotus. Koduvägivalla ohvritele annavad soovi korral toetust – sealhulgas nõu ja õigusabi – kohalikud sotsiaaltöötajad ja selle probleemi lahendamisele spetsialiseerunud vabaühendused.

Prostitutsioon ei ole keelatud ja on riigis levinud; seevastu prostitutsiooni vahendamine on ebaseaduslik.

Esines teateid naistega kaubitsemisest seksuaalse ärakasutamise eesmärgil.

Seksuaalne ahistamine on seadusega keelatud. Esines seksuaalset ahistamist töökohal, kuid seda ei peetud tõsiseks probleemiks. Seaduse kohaselt lahendab sellised vaidlused kohus, õiguskantsler või soolise võrdõiguslikkuse volinik. Kannatanu võib nõuda kahju hüvitamist ja seadusevastase käitumise lõpetamist.

Kuigi seaduste järgi on naistel meestega võrdsed juriidilised õigused ja nad peaksid saama sama töö eest võrdset tasu, ei järgitud seda alati praktikas. Naiste keskmine haridustase on meeste omast kõrgem, ometi oli esimeste keskmine töötasu üldiselt madalam; samuti esineb jätkuvalt elukutseid, kus domineerivad kas mehed või naised.

Lapsed

Laste õigused ja nende heaolu oli riigi prioriteediks.

Valitsus on pühendunud laste õigustele ja heaolule. Seaduse järgi on koolis õppimine kohustuslik alates 7. eluaastast kuni selle ajani, mil õpilane omandab põhihariduse; tavapäraselt kestab koolikohustus 9 aastat või kuni 17. eluaastani. Põhihariduse omandamine on tasuta. Koolikohustust täitis ligikaudu 99% kooliealistest lastest. Statistikaameti andmetel oli enamiku õpilaste keskmiseks haridustasemeks keskharidus, millele lisandus kaks aastat kõrgkooliõpinguid.

Poistel ja tüdrukutel oli kooliharidusele võrdne juurdepääs.

Muret tekitas laste väärkohtlemine. Politsei andmetel pandi aasta jooksul laste suhtes toime 664 vägivallaakti (see näitaja hõlmab ka kodu- ja koolivägivalda).

Aasta jooksul teatati 19st alaealiste vägistamisjuhtumist ja seitsmest vägistamiskatsest. Politsei registreeris 86 alla 18aastaste seksuaalse kuritarvitamise juhtumit, kusjuures 28 ohvrit olid nooremad kui 14 aastat. Aruandlusperioodil mõisteti alaealiste suhtes toime pandud seksuaalkuritegudes süüdi 36 isikut.

Esines teateid lasteprostitutsioonist ja lastega kaubitsemisest seksuaalse ärakasutamise eesmärgil.

Inimkaubandus

Kõiki inimkaubanduse vorme kriminaalkuriteoks nimetav õigusakt puudub. Siiski saavad ametivõimud esitada inimestega kaubitsejatele süüdistuse seaduse alusel, millega keelustatakse orjastamine ja inimeste toimetamine isikuvabadust piiravasse riiki.

Riik oli seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse lähtekohaks, transiitriigiks ja sihtkohaks. Naisi ja tüdrukuid viidi peamiselt Põhja-Euroopa maadesse. Raporteerimisperioodi kestel registreeris valitsus kaheksa inimkaubanduse ohvrit, kellest enamuse moodustasid naised ja tüdrukud. 2005. aastal korraldas Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon uuringu, mis käsitles seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuvat inimkaubandust. Uuringu järgi oli ajavahemikul 2001–2004 Eestis seda liiki inimkaubanduse teadaolevaid ohvreid 100. See arv hõlmab ka riigist läbiviidud ja riiki sisse toodud inimesi. Näib, et inimkaubandus on oma olemuselt jäänud varasemate aastatega võrreldes muutumatuks, kuigi Soome ja Rootsi tõdesid märkimisväärset langust nendesse maadesse inimkaubitsemise tulemusel jõudnud eestlaste arvus. Lihtsustunud reisivõimalused, lühikesed vahemaad, madalad reisikulud ja tööotsijate soov leida välismaal seaduslik töökoht lihtsustasid inimkaubitsejate tegevust oma ohvrite toimetamisel Põhjamaadesse ja ELi riikidesse.

Inimkaubitsejateks olid üksikisikud, väikesed rühmitused ja organiseerunud kurjategijad, kes juhtisid prostitutsioonitööstust ja meelitasid ohvreid lubadusega leida seaduslik töökoht või elamis- ja õppimisvõimalus välismaal. Inimkaubitsejatel oli tavaks ohvritega sõbruneda või esineda seaduslikult töökohti vahendavate isikutena. Regiooni suhteliselt leebe reisimiskorra tõttu ei olnud võltsdokumente alati vajagi.

Inimkaubandusega seotud kuritegude karistusmääraks on 5-15 aastat vangistust, samuti võib määrata trahve.

Võitlus inimkaubanduse vastu oli riiklik prioriteet ning Rootsi ja Soome teave eestlaste arvu vähenemisest inimkaubanduses näib märkivat, et osad meetmed on efektiivsed. Aasta jooksul kasutas valitsus orjastamisvastase statuudi olemasolu ära kolme isiku vangistamiseks.

2006. aastal alustatud kohtuasi viie isiku vastu, keda süüdistati sutenöörluses, jätkus aasta lõpus. Kohtuprotesess on kohalike ja Soome uurijate ühispingutuste vili ühe inimkaubitsejate ringi uurimisel, mis Eestist naisi Soome prostituutideks toimetas.

Sise-, Sotsiaal-, Haridus- ja Teadus-, Rahandus- ja Justiitsministeeriumil on kohustused inimkaubandusega võitlemisel.

Võimud on teinud aktiivset tööd regionaalse ja rahvusvahelise inimkaubandusega võitlemisel, osaledes ka Põhjamaade ja Balti riikide inimkaubanduse rakkerühma töös.

Seadusega nähakse nii kuritegude kui ka inimkaubanduse ohvritele ette kaitse, samuti juriidiliste ja ravikulude hüvitamise õigus. Aasta jooksul sai kuus ohvrit abi riigi toetusega spetsiaalselt inimkaubanduse ohvritele mõeldud varjupaigast. Igas maakonnas oli ametisse määratud ohvriabitöötaja, kes aitas inimkaubanduse ohvritel saada toetust sotsiaalabisüsteemist. Need töötajad said aasta jooksul spetsiaalset koolitust inimkaubandusega seotud teemadel.

Tööd jätkas ühe vabaühenduse juhitav inimkaubanduse ennetamise abitelefon, mille tegevust valitsus rahastab. Telefoninumbrile tehti enam kui 370 kõnet.

Aasta jooksul korraldas Sotsiaalministeerium riigiametnikele, kohalikele omavalitsustele ja välismaal rahuvalvajana teenistuses olevatele kaitseväelastele, ametiühingutele, sotsiaaltöötajatele, naisorganisatsioonidele, ajakirjanikele ja ohvriabitöötajatele loengusarja prostitutsiooni ja inimkaubanduse teemal. Et aidata inimkaubanduse ohvreid paremini, kaasrahastas riik sotsiaaltöötajatele, nõustajatele ja õpetajatele mõeldud käsiraamatute väljaandmist.

Puuetega inimesed

Seadusega on keelatud puuetega inimeste diskrimineerimine tööhõive ja hariduse vallas, tervishoiuteenuste kättesaadavuse suhtes ja teiste riigi pakutavate teenuste osutamisel ning neid keelde riigis üldiselt ka järgiti. Seadus ei kohusta puuetega inimestele hoonetesse ligipääsu tagamise võimaldamist; sissepääs vanematesse ehitistesse käis üle jõu, samas olid uutel või remonditud hoonetel ligipääsuvõimalused üldjuhul olemas. 2006. aastal suurendas riik puuetega lastele mõeldud toetust 25% võrra. Puuetega inimeste õiguste kaitsmine on sotsiaalministeeriumi ülesanne.

Rahvuslikud, rassilised või etnilised vähemused

Esines avalikke rassilisi vaenuavaldusi, kuigi need juhtumid olid harvad. Pinge ning lõpuks lahvatunud vägivald, mis järgnes valitsuse otsusele nõukogude-aegne monument Tallinna kesklinnast teisaldada, näitas, et kohaliku elanikkonna ning riigis elavate etniliste venelaste vahel on siiani säilinud mõningad lõhed (vt. osa 2 b.).

Vihkamisele õhutavaid kuritegusid keelustav seadus puudub, kuid on olemas õigusakt, mis keelab kutsuda üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga. Aprillis ahistas Tartus üks 16-aastane õpilane verbaalselt üht hiinlasest üliõpilast ning politsei tegi talle avaliku korra rikkumise eest trahvi. Septembrikuus loopisid Tartus skinheedid kive Aafrika päritolu prantsuse üliõpilase pihta.

Seadusega on sätestatud vähemusrahvustesse kuuluvate kodanike kultuuride kaitse; mõned kodanikud väitsid aga, et see seadus on diskrimineeriv, sest see sätestab kultuuriautonoomia kaitse ainult kodanike puhul. Piirkondades, kus üle poole elanikkonnast ei räägi eesti keelt, võimaldab seadus elanikel saada ametlikku teavet nende emakeeles.

Venelased, ukrainlased ja valgevenelased on suurimad rahvusvähemused, moodustades 29% rahvastikust. Valitsus toetab sotsiaalset lõimumist eesti keele õppimise ja naturalisatsiooni kaudu. Eesti keele oskus on vajalik kodakondsuse saamiseks, samuti on keeleoskus kohustuslik avaliku sektori teenistujatele, teenindustöötajatele, meditsiinitöötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Keeleoskuse hindamiseks on keeleeksam. Eksamist on vabastatud need kodakondsuse taotlejad, kes on varem sooritanud eesti keele eksami algtasemel või põhikooli lõpueksami eesti keeles võõrkeelena. Mittekodanikest elanikud, eriti etnilised venelased, väitsid endiselt, et keelenõudest tulenes töö ja palgaga seotud diskrimineerimist.

Septembris alustas valitsus programmi elluviimist, mille kohaselt peab 2011. aastaks kõigis 63 venekeelses koolis 60% õppetööst toimuma eesti keeles. Samas jääb probleemiks venekeelsetes koolides oma ained eesti keeles õpetada suutvate kvalifitseeritud pedagoogide vähesus.

Riigis elavad romide kogukonnad peamiselt kolmes piirkonnas ja nende koguarv jääb alla 1000. Euroopa Nõukogu poolt 2006. aastal avaldatud aruandes järeldati, et romide tööpuuduse tase on erakordselt kõrge osaliselt seetõttu, et väga vähesed neist käivad koolis. Aruandes jõuti järeldusele, et romid kogevad diskrimineerimist ka tööhõives ja muudes valdkondades. Riigis astuti samme, et rõhutada hariduse olulisust romi laste jaoks.

Muud sotsiaalsed väärnähtused ja diskrimineerimised

Puudusid raportid seksuaalsest orientatsioonist või HIV/AIDSi nakatumisest tulenevast sotsiaalsest vägivallast või diskrimineerimisest. Aprillis trahvis politsei nelja ja väljastas hoiatuse veel mitmele isikule 2006.aasta seksuaalvähemuste paraadil osalenute verbaalse ja füüsilise ründamise eest. Samalaadne üritus toimus 11.augustil 2007 ilma vahejuhtumiteta.

6. Töötajate õigused

a. Ühinemisõigus

Seadus sätestab töötajate õiguse luua ühinguid ja töötajate liitusid ning ühineda nendega, kuigi mõnedel inimestel oli seda õigust tegelikkuses raske teostada. Ligikaudu 10% riigi tööjõust kuulus mõnda töötajate ühingusse. Seadusega on keelatud ametiühingute diskrimineerimine; Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) sõnul esines taolist tegevust erasektoris siiski jätkuvalt ja tihti. EAKLi hinnangul on ametiühingute õiguste rikkumised riigis sagedased ja Tööinspektsioon ei ole seaduste jõustamisel tulemuslik. Mõnedes ettevõtetes soovitatakse töötajatel mitte ametiühinguid luua, neid ähvardatakse vallandamise või palga vähendamisega või vastupidi – neile lubatakse soodustusi, kui nad ametiühinguga ei liitu. Nii töötajatel kui ka tööandjatel on õigus taotleda individuaalsete töövaidluste lahendamist töövaidluskomisjonis või kohtus.

b. Õigus organiseeruda ja pidada kollektiivläbirääkimisi

Seadus võimaldab ametiühingutel segamatult tegutseda ja riigis on seda õigust üldiselt ka kaitstud. Seadus näeb ette õiguse pidada kollektiivseid läbirääkimisi ja lahendada vaidlusi ühiselt.

Kollektiivläbirääkimiste teel sõlmitud lepingud hõlmasid ligikaudu 15% töötajatest, sealhulgas mõnesid ametiühingusse mittekuuluvaid liikmeid. Seadus näeb ette õiguse streikida ning töötajad on seda õigust ka kasutanud. Streikimise õigus puudub riigi või kohalikul tasandil töötavatel avalikel teenistujatel.

Eksportkauba tootmise eritsoone ei olnud.

c. Sunniviisilise või kohustusliku töö keeld

Seadusega on sunniviisiline või kohustuslik töö eriti laste puhul keelatud; siiski oli teateid naiste ja tüdrukute inimkaubandusest seksuaalse ärakasutamise eesmärgil.

d. Laste töö keelamine ja minimaalne tööleasumise vanus

Valitsus jõustas tõhusalt seaduseid ja poliitikat eesmärgiga kaitsta lapsi ekspluateerimise eest töökohal.

Seaduse järgi on tööleasumisel minimaalseks vanuseks 18 aastat, kuigi 15–17 aasta vanused lapsed võivad töötada vanema või hooldaja nõusolekul ning 13–15-aastased lapsed võivad töötada vanema või hooldaja ja tööinspektori nõusolekul. Alla 18 aasta vanused lapsed ei tohi teha riskantset ega ohtlikku tööd. Seadus piirab laste töötundide arvu ning keelab ületunnid või öötöö. Nende seaduste jõustamise eest vastutab Tööinspektsioon ja seda ta praktikas ka tegi. Eraldi kontrollimisi lapstöötajate vanuse kohta läbi ei viidud.

e. Rahuldavad töötingimused

336 USA dollari (3600 krooni) suurune miinimum kuupalk ei taganud töötajale ja tema perekonnale normaalset elatustaset; umbes 94% tööjõust teenis aga siiski miinimumpalgast rohkem. Toimetulekupiir oli 2006. aastal 194 dollarit (2081 krooni) kuus.

Normikohase töönädala pikkus on 40 tundi; vahetustega töötajatel peab nädala jooksul olema üks kohustuslik 24tunnine puhkeperiood. Alaealiste, allmaatöötajate, tervistkahjustavat või muud eritööd tegevate isikute puhul on nõutav lühendatud tööaeg. Töötunnid, sealhulgas ületunnid, ei või keskmiselt ületada 48 tundi nädalas. Seadus näeb ette, et ületunnitöö tasu peab olema vähemalt 150% töötaja tunnitasust. Neid nõudeid järgiti tõhusalt.

Valitsus kehtestas töötervishoiu ja -ohutuse normid. Nende jõustamise eest vastutasid ja vastavasisulisi jõupingutusi tegid Tööinspektsioon, Tervisekaitseinspektsioon ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Töötajatel on õigus keelduda osalemast olukordades, milles seatakse ohtu nende tervis või ohutus, ilma et töösuhe seeläbi ohtu satuks; seda õigust kasutasid töötajad ka praktikas. Aasta jooksul leidis aset 3634 tööõnnetust, s.o 549 tööõnnetust 100 000 töötaja kohta.