Ameerika Ühendriikide Iseseisvuspäev aastal 2003

Suursaadik Joseph DeThomase tervituskõne

Austatud Vabariigi President Arnold Rüütel, President Meri, härra Peaminister, Ekstsellentsid, daamid ja härrad.

Tere tulemast Ameerika Ühendriikide 227-nda Iseseisvuspäeva tähistamisele.

See päev tähistab meie iseseisvusdeklaratsiooni allakirjutamist – dokumendi, mis on loodud mitte ainult Ameerika rahva, vaid kogu maailma jaoks. Deklaratsiooni eesmärk oli näidata “austust inimkonna vaadete vastu”, selgitades neid põhjusi, miks Ameerika kolooniate elanikud võtsid ette sellise radikaalse sammu, mis neid lahutas vägivaldselt Briti kroonist. 1776.aastal ei küsinud me maailmalt luba tegutseda, kuid meie meelest tuli maailmale anda veenev seletus.

Deklaratsioonis olid üles loetud paljud kaebused, mille läbi tekitatud haavad on tänaseks ammu paranenud. Kuid kogu deklaratsiooni aluseks on, et inimvabadus on meile antud Jumala, mitte valitsuse poolt. Seda vabadust ei antud mingile klassile, kultuurile, rassile, usule või piirkonnale, vaid kogu inimkonnale.

Nii ameeriklastele kui eestlastele on see tõde deklaratsiooni sõnu kasutades “endastmõistetav”. Maailma paljudes paikades ei ole see aga nii.

Täna pannakse see tees proovile Lähis-Idas. Ameeriklaste, eestlaste ja paljude teiste rahvaste koalitsioon püüab saavutada rahu ja vabadust Afganistani ja Iraagi elanikele. Paljud rahvad teevad jõupingutusi, et kolme aasta vältel üles ehitada demokraatlik Palestiina riik. On neid, kes arvavad, et see on lootusetu või ekslik ülesanne. Mõned arvavad, et selles maailma osas ei saagi vabadus võidule pääseda. Mitte palju aega tagasi öeldi sama ka siinse maailmanurga kohta.

Ajaloo erinevatel etappidel on väidetud, et naised, töölisklass, usu- ja rassilised vähemused ei saa olla vabad. Minu kodumaa ajalugu on samas ka inimvabaduse mõiste laienemise ajalugu. Iga vabaduse laienemisega seotud risk on meile hiljem korvatud. Lootkem, et me ka seekord ei eksi. Iseseisvusdeklaratsiooni allakirjutajate poolt alustatud radikaalne eksperiment oli riskantne ettevõtmine. Tõepoolest, Ameerika revolutsiooni ajal paljud allakirjutanutest hukkusid, langesid vangi või kaotasid oma perekonna ja vara. Vabaduse poole püüdlemine kätkeb endas alati riske.

Ameeriklaste põlvkonnal, kes uskusid, et vabadus pääseb Ida-Euroopas võidule, kui selle regiooni rahvastel avaneb selleks võimalus, kulus toetuseks neli aastakümmet, üheksakümmend tuhat inimelu kaotust Koreas ja Vietnamis ja triljoneid dollareid. Tänapäeval, nii nagu toona ja ka sajandeid varem, peavad vabaduse toetajad oma eesmärkide saavutamiseks andma “oma elu või varanduse ja oma püha au”.

Härra Vabariigi President, tõstke palun klaas Ameerika ja Eesti sõpruse terviseks ja meie ühiste jõupingutuste auks maailma muutmisel vabade meeste ja naiste koduks.