Home - U.S. - Estonian Relations - Speeches and Documents
Intervjuu ilmus ajalehes "Ärileht" 5. jaanuaril 2005
Press Release
Photos
Ameerika suursaadik Aldona Sofia Wos:
toon kättpidi USA suurfirmad
Eestisse Airi Ilisson
Foto: Pille-Riin Pregel
Ameerika suursaadiku Eestis Aldona Zofia Wosi sõnul hakkab uusi
suurinvesteeringuid siia voogama juba mõne kuu pärast. Eeskätt
turismi ja tööstusesse.
Möödunud aasta lõpus Londonis USA
riigidepartemangu korraldatud investeerimiskonverentsil rääkisid
Baltimaade juhid enam kui 160-le Ameerika ettevõtjale, miks tuleb
investeerida Baltikumi.
Mis oli investeerimisseminari sõnum?
Eesti on suurepärane koht, kuid paljud ameeriklased lihtsalt ei tea
seda. Seega proovime julgustada siinseid ettevõtjaid edasi
tegutsema ja uusi juurde tulema. Teie rahvaarv on nii väike
Ameerikaga võrreldes. Kuid oleme kadedad: te teete oma asju nii
hästi.
Kui kirjeldame välisinvestoritele, kuidas pargite autosid
mobiiltelefoni abil, üllatuvad nad tõsiselt. Seminaril uuriti näiteks,
kas Eestis saab ka kohvi mobiiliga tellida.
Edasise tegutsemise võti peitub selles, et panna Ameerika
äriringkonnad Balti riikidele mõtlema. Täna nad seda ei tee, pigem
mõeldakse Hiina või koduturgudele.
See on ilmselt tingitud Eesti väiksusest.
Pigem lihtsalt ei tulda Eesti peale. Nii ütleski USA suursaadik Lätis
Brian Carlson, et peame ise midagi tegema. Ühiselt, kõik kolm Balti
riiki koos. Leidsime, et geograafiliselt kõige paremini sobib kohtuda Londonis. Konverentsil viibisid kaks
presidenti, üks peaminister, hulgaliselt ministreid ning üle 160 erineva ettevõtte esindaja USA-st. Esindatud
olid näiteks Sun Microsystems, Citibank, Merck, Goldman Sachs, Boeing, Motorola, AOL Time Warner,
Bristol-Myers Squibb, Bechtel, Morgan Stanley, Ernst & Young. Meid saatis tohutu edu.
Kas mõni ettevõtja lubas juba lähitulevikus Eestisse investeerida?
Konverentsil räägiti erinevatel teemadel. Võimalikud investorid käisid ringi ja esitasid küsimusi. Eestis
elavatelt ameeriklastelt, Galvexi juhilt Daniel Bainilt ja Ober-Hausi omanikult Paul Oberschneiderilt uuriti
taustu. Lubati igal juhul külla tulla, isegi kui kohe ei hakata äri ajama. Kogemustest teame, et kui
investeeringud juba kord ühessegi neist riikidest tulevad, siis jõuavad need ka teistesse.
Eestile lisaks ka naabrite juurde?
Täpselt nii. Ning investeering Lätisse ja Leedu jõuab varem või hiljem siia. Korraldatud konverents polnud
mitte võitlus kolme riigi vahel, kus igaüks üritas tõestada oma erilisust.
Viitate, et kolm Balti riiki näivad Ameerika ettevõtja silmis väga sarnased. Milliseid erinevusi võiks Eesti
puhul välja tuua?
Tegelikult on nad muidugi erinevad riigid. Üheselt vaatavad neid ilmselt suured ettevõtted: Coca-Cola jaoks
pole piire. Teised, väiksemad ettevõtted valivad muidugi sõltuvalt spetsiifikast ühe neist välja. Eesti
eeliseks on suurepärane maksusüsteem: puuduvad maksud ettevõtte kasumile, kui see
taas-investeeritakse Eestisse.
Mida saab teha välisinvestorite toomiseks Eestisse lähitulevikus?
Kõike, teed on lahti. Usun, et inimeste ja investorite liikumist siia hakkame nägema juba lähikuudel.
Veename investoreid aktiivselt, sõlmime suhteid ja usume, et nad on tulekul.
Milline on järgmine tõenäoline Ameerika investeering Eestisse?
Konkreetsemalt saab ilmselt kolme-nelja kuu pärast rääkida. Kusjuures kõik tulijad ei pruugi sugugi olla
hiigelkorporatsioonid. Piirkond võib huvitada ka paljusid väiksemaid ettevõtjaid.
Kui paljud ärimehed on Ameerikast täna Eestisse jõudnud ja kui palju on lisandumas?
Konkreetset ettevõtjate arvu on üleilmastuvas maailmas keeruline nimetada. Ettevõtete asukohamaad,
omanikud ja partnerid muutuvad sedavõrd kiiresti, et päeva lõpul on seis hoopis midagi erinevat päeva
algusega võrreldes.
Vaadates kogu USA investeeringute mahtu, ulatub see üle 340 miljoni dollari (4,4 miljardi krooni).
Tuleb tunnistada, et Eesti kohta kirjutatakse Ühendriikides üha rohkem. Reisikirjadest loeme, et Eesti on
maailma ägedamaid kohti. On väga oluline, kui võimalikul investoril tuleb Tallinnale mõeldes meelde, et alles
hiljuti luges tema tütar Cosmopolitanist Tallinna uuest peenest hotellist nimega Kolm Õde. Kuigi sel pole
otseselt pistmist Eesti äriga, mõjutavad alusteadmised inimeste otsuseid tugevalt.
Millised on Eesti ettevõtjate võimalused Ameerikasse liikumiseks?
Kõik on võimalik. Näiteks üheks New Yorgi peenemaks viinaks peetakse Onistari Türi viina. Milline
suurepärane reklaam ja turundus, ilus pakend! Sellest viinast räägivad Vogue, New York Times ja
Cosmopolitan, Türi viina serveeritakse Manhattanil. Seda reklaamitakse kui Eesti viina, kuigi paljudel
puudub arusaamine, kus Eesti asub. Kui kõvasti püüda, kuulub maailm sulle.
Samuti on Eesti maailmas esirinnas näiteks IT-tehnoloogiaga. Üha enam firmasid tunneb huvi siinse
programmeerimise ja tehniliste lahenduste vastu. Teil on nii palju, mida pakkuda.
Teel Kopenhaagenisse istus lennukis mu kõrval härrasmees. Tema naine oli kurtnud, et Tallinnas pole
kohta, kust saab head pesu osta. Mees lendas tagasi Ameerikasse, et uurida, milliseid võimalusi ta naiste
pesu sissetoomiseks ning edasimüügiks leiab. See on sõnum kõigile: kui on vajadus, tuleb tegutsema
asuda.
Mida arvate Venemaa ja Eesti majanduslikest suhetest?
Saatkonnas pöörame palju tähelepanu Ida-Eesti majandusele. Proovime teha projekte ning julgustada
sealset arengut ning tööd vene inimestega. Räägime tulevikuväljavaadetest suurendada majanduslikke
sidemeid üle piiri. Meie sooviks on, et Venemaal äri tegevad Ameerika firmad liiguksid ka Eestisse. Siin on
märgata, et näiteks kaubavahetus Venemaaga järjest paraneb.
Kas Eesti president peaks Venemaa presidendile külla sõitma?
See küsimus jäägu Eesti presidendi otsustada.
Kui suur on siinsete ettevõtjate huvi Iraaki minna?
Hiljutisel selleteemalisel kogunemisel oli huvi täiesti olemas. Mitte küll tohutu, aga Iraagis tegutsemisest
huvitatud ettevõtteid leidub. Ning kui sellekohast nõu on vaja, oleme alati valmis abistama.
Olete töötanud Eestis neli kuud. Millised on suurimad üllatused ja pettumused?
Suurima pettumusena ei saa võtta otselendu Põhja-Carolinasse, vaid tuleb kolm korda lennukit vahetada.
Üllatustest suuri polegi olnud. Mulle öeldi, et liigun maailma ilusaimasse linna, kus elavad kenad ja targad
inimesed. Neil oli õigus.
Aldona Zofia Wos tuntud aktiivse rahakogujana
Suursaadik Aldona Zofia Wosi ametisse nimetamine möödunud aasta augustis on järg tema
mitmeaastasele karjäärile arstina, kogukonna liidrina, filantroobina ning teadmiste kättesaadavuse
toetajana.
Suursaadik sündis Varssavis, kuid veetis oma lapsepõlve New Yorgis Long Islandil. On lõpetanud
Varssavi meditsiiniakadeemia ning New Yorgis internatuuri ja residentuuri sisehaiguste erialal,
spetsialiseerudes kopsuhaigustele. Arstina omab kogemusi erapraksises, õpetamises, meditsiini-alases
nõustamises ja meditsiinipersonali juhtimises nii haiglates kui ka eraettevõtetes. Ta kuulub mitmesse
ühingusse ning on pärjatud paljude auhindadega.
Suursaadik Wosi isa Paul Zenon Wos on üks Flossenburgi koonduslaagrist pääsenutest ning endine
Poola vastupanuliikumise Armia Krajowa liige. Koonduslaagrist eluga pääsenu tütrena on suursaadik Wosi
siiraks sooviks esitada ning säilitada täielikku ja tõest informatsiooni Poola kogemuste kohta Teises
maailmasõjas.
Suursaadik Wos on olnud väga aktiivne raha kogumisel Ameerika Ühendriikide Vabariiklaste Parteile.
2001. aastal organiseeris ta Põhja-Carolina naisteorganisatsiooni eesotsas rahastamiskampaaniat
senaator Dole'ile. 2003. aastal nimetati suursaadik Wos Bush-Cheney valimiskampaania asefinantsjuhiks
Põhja-Carolina osariigis.
|